Inimiguste lddeklaratsioon
Preambula
Pidades silmas, et inimkonna kigi liikmete vrikuse, nende vrdsuse ning vrandamatute iguste tunnustamine on vabaduse, igluse ja ldise rahu alus; ja 
pidades silmas, et inimiguste plastamine ja hlgamine on viinud barbaarsusteni, mis piinavad inimkonna sdametunnistust, ja et sellise maailma loomine, kus inimestel on veendumuste ja snavabadus ning kus nad ei tarvitse tunda hirmu ega puudust, on inimeste llaks pdluseks kuulutatud; ja
pidades silmas vajadust, et inimigusi kaitseks seaduse vim selleks, et inimene ei oleks sunnitud viimase abinuna les tusma trannia ja rhumise vastu; ja
pidades silmas, et on vaja kaasa aidata sbralike suhete arendamisele rahvaste vahel ja;
pidades silmas,et hinenud rahvaste perre kuuluvad rahavad on phikirjas kinnitanud oma usku inimese phiigustesse, inimisiksuse vrikusse ja vrtusse ning meeste ja naiste vrdiguslikkusesse ning on otsustanud kaasa aidata sotsiaalsele progressile ja elutingimuste parandamisele suurema vabaduse juures; ja
pidades silmas,et liikmesriigid on kohustatud koosts hinenud Rahvaste Organisatsiooniga kaasa aitama inimiguste ja phivabaduste ldisele austamisele ja nendest kinnipidamisele; ja 
pidades silmas, et ldisel arusaamisel nende iguste ja vajaduste iseloomust on suur thtsus selle kohustuste tielikuks titmiseks,
kuulutab Peaassamblee vlja
kesolevaga Inimiguste lddeklaratsiooni kui lesande, mida peavad pdma tita kik rahvad ja riigid.
Iga inimene ja iga hiskondlik organ peab kesolevat deklaratsiooni alati silmas pidades selgitus- ja haridustga alati kaasa aitama nende iguste ja vabaduste austamisele ning rahvuslike ja rahvusvaheliste progressiivsete abinudega tagama, et need igused ja vabadused leiaksid ldist ja efektiivset tunnustamist ja titmist nii organisatsiooni liikmeiks kui ka nende jurisdiktsiooni alla olevate territooriumide rahvaste poolt.
Artikkel 1.
Kik inimesed snnivad vabadena ja vrdsetena oma vrikuselt ja igustelt. Neile on antud mistus ja sdametunnistus ja nende suhtumist ksteisesse peab kandma vendluse vaim.
Artikkel 2.
Igal inimesel peavad olema kik kesoleva deklaratsiooniga vlja kuulutatud igused ja vabadused, olenemata rassist, nahavrvusest, soost, usulisest, poliitilisest vi muudest veendumustest, rahvuslikust vi sotsiaalsest pritolust, varanduslikust, seisuslikust vi muust seisundist.
Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi vi territooriumi poliitilise, igusliku vi rahvusvahelise seisundi phjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sltumatu, hooldusalune vi mnel muul viisil oma suvernsuses piiratud.
Artikkel 3.
Igal inimesel on igus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele.
Artikkel 4.
Kedagi ei vi pidada orjuses vi igusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus kskik millisel kujul on keelatud.
Artikkel 5.
Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi vi julma, ebainimlikku, tema vrikust alandavat kohtlemist vi karistust.
Artikkel 6.
Igal inimesel, kskik kus ta ka ei viibiks, on igus oma igussubjektsuse tunnustamisele.
Artikkel 7.
Kik inimesed on seaduse ees vrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta igus seaduse vrdsele kaitsele. Kigil inimestel on igus olla vrdselt kaitstud kskik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus kesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele kihutamise eest.
Artikkel 8.
Igal inimesel on temale konstitutsiooniga vi seadusega tagatud phiiguste rikkumise korral igus efektiivsele iguste ennistamisele kompetentsete rahvuskohtute kaudu.
Artikkel 9.
Kedagi ei vi meelevaldselt vahistada, kinni pidada vi pagendada.
Artikkel 10.
Igal inimesel on tema iguste ja kohustuste mratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsdistuste phjendatuse kindlakstegemiseks tieliku vrdsuse alusel igus sellele, et tema asi vaadataks avalikult ja kiki igluse nudeid jrgides lbi sltumatu ja erapooletu kohtu poolt.
Artikkel 11.
1. Igal kuriteos sdistataval inimesel on igus sellele, et teda loetakse stuks kuni tema slisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kik vimalused kaitseks. 
2. Kedagi ei vi sdi mista kuriteos mne teo vi tegevusetuse eest, mis nende kordasaatmise ajal ei olnud kuriteod rahvusliku seaduse vi rahvusvahelise iguse jrgi. Samuti ei vi mrata raskemat karistust, kui see, mida oleks vinud kohaldada kuriteo kordasaatmise ajal. 
Artikkel 12.
Kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei vi meelevaldselt vahele segada, kellegi korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust vi au ja reputatsiooni ei tohi meelevaldselt mrida. Igal inimesel on igus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja rikkumiste eest.
Artikkel 13.
1. Igal inimesel on igus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida. 
2. Igal inimesel on igus lahkuda kskik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa ja kodumaale tagasi prduda. 
Artikkel 14.
1. Igal inimesel on igus tagakiusu ees varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. 
2. Seda igust ei saa kasutada jlitamise puhul, mis tegelikult tuleneb mittepoliitilisest kuriteost vi teost, mis on vastuolus hinenud Rahavaste Organisatsiooni eesmrkide ja phimtetega. 
Artikkel 15.
1. Igal inimesel on igus kodakondusele. 
2. Kelleltki ei saa tema kodakondsust vi kodakondsuse muutmise igust meelevaldselt ra vtta. 
Artikkel 16.
1. Tisealiseks saanud meestel ja naistel on igus ilma igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse vi usu phjal abielluda ja perekonda asutada. Neil on vrdsed igused abiellu astumise suhtes, abielus olemise ja abielu lahutamise ajal. 
2. Abielu vib slmida vaid mlema abielluva poole vabatahtlikul ja tielikul nusolekul. 
3. Perekond on hiskonna loomulik ja philine rakuke ning tal on igus hiskonna ja riigi kaitsele. 
Artikkel 17.
1. Igal inimesel on igus vara omamisele nii ksikult kui ka teistega koos. 
2. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ra vtta. 
Artikkel 18.
Igal inimesel on igus mtte-, sdametunnistuse ja usuvabadusele; see igus ktkeb vabadust oma usku vi veendumusi muuta, samuti vabadust vabalt kuulutuada oma usku vi veendumusi nii ksikult kui ka koos teistega avalikult vi eraviisiliselt petuse, jumalateenistuse ja religioossete ning rituaalsete kombetalituste kaudu.
Artikkel 19.
Igal inimesel on igus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see igus ktkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinudega ja riigipiirist sltumata.
Artikkel 20.
1. Igal inimesel on igus rahumeelse kogunemise ja liitumise vabadusele. 
2. Kedagi ei vi sundida kskik millisesse assotsiatsiooni astuma. 
Artikkel 21.
1. Igal inimesel on igus kas vahetult vi siis vabalt valitud esindajate kaudu oma maa valitsemisest osa vtta. 
2. Igal inimesel on igus vrdsele psule oma maa riigiteenistusse. 
3. Valitsuse vimu aluseks peab olema rahava tahe; see tahe peab vljenduma perioodislistes ja vltsimata valimistes, mis tuleb lbi viia ldise ja vrdse valimisiguse alusel salajase hletamise teel vi teistes samathenduslikes vormides, mis tagavad hletamise vabaduse. 
Artikkel 22.
Igal inimesel kui ka hiskonna liikmel on igus sotsiaalsele kindlustatusele ja tema vrikuse silitamiseks ning tema isiksuse vabaks arenemiseks vajalike iguste teostamisele majanduslikul, sotsiaalsel ja kultuuri alal rahvuslike jupingutustega ja rahvusvaheli koost kaudu ning vastavalt iga riigi struktuurile ja vahenditele.
Artikkel 23.
1. Igal inimesel on igus tle, t vabale valikule, iglastele ja soodsatele ttingimustele ning kaitsele tpuuduse eest. 
2. Igal inimesel on ilma igasuguse diskrimineerimiseta vrdsele tasule vrdse t eest. 
3. Igal ttajal on igus iglasele ja rahuldavale tasule, mis tagab inimvrilise elatuse temale endale ja ta perekonnale ja mida vajaduse korral tiendatakse sotsiaalkindlustuse teiste vahenditega. 
4. Igal inimesel on igus on luua amethinguid ja oma huvide kaitseks amethingutesse astuda. 
Artikkel 24.
Igal inimesel on igus puhkeajale ja vaba aja veetmisele, kaasa arvatud tpeva mistlik lhendamine ja tasutav perioodiline puhkus.
Artikkel 25.
1. Igal inimesel on igus sellisele elatustasemele, sealhulgas toit, riietus, korter, arstiabi ja vajalik sotsiaalne teenindamine, mis on nutav tema enda ja perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks, ja igus kindlustatusele tpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse saabumise korral vi mnel muul elatusvahenditest ilmajmise juhul inimestest endast olenemata phjustel. 
2. Emadus ja vikelapseiga annavad iguse erilisele hooldusele ja abile. Kigile lastele, olgu nad siis sndinud abielus vi vljaspool abielu, peab osaks saama hesugune sotsiaalne kaitse. 
Artikkel 26.
1. Igal inimesel on igus haridusele. Haridus peab olema tasuta vhemalt alg- ja ldhariduse osas. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peab olema kttesaadav kigile ja krgem haridus vrdselt kttesaadav kigile vastavalt igahe vimetele. 
2. Haridus peab olema suunatud inimisiksuse tielikule arendamisele ja inimigustest ning phivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mistmisele, sallivusele ja sprusele kigi rahavaste, rassilise ja usuliste rhmituste vahel ning soodustama hinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu silitamisel. 
3. Vanematel on oma laste hariduse valikul eesigus. 
Artikkel 27.
1. Igal inimesel on igus hiskonna kultuurielust vabalt osa vtta, kunsti nautida, teaduse progressi oma panus anda ja selle progressi hvesid kasutada. 
2. Igal inimesle on igus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis johtuvad teaduslikest tdest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on. 
Artikkel 28.
Igal inimesle on igus sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korraldusele, kus kesolevas dekl